Rühmaülema kursus: nädalavahetuse tegevused ja kogemused

Rühmaülema kursuse neljas õppenädalavahetus toimus 24. kuni 26. aprillil Kirnas. Reede algas nädalavahetuse tutvustusega, mille käigus jagati meid meeskondadeks ja saime käsu, millest tuli teha individuaalselt eelkäsk ehk WARNO.

Kõik õppurid esitlesid oma WARNOT instruktoritele ning kohe anti ka tagasisidet ja näpunäiteid, kuidas eelkäsku paremaks muuta. Tagasiside oli inforohke ning aitas kirja panna kõik vajalikud puuduvad punktid. Hilisõhtul oli aega klassiruumide ettevalmistamiseks, käsu õppeks ja koostamiseks.

Päev algas traditsioonilise hommikvõimlemisega. Osad õppurid, kes pühapäeval varakult teistele ülesannetele pidi minema, tegid ÜHTi, teised jooksid 3,2 kilomeetrit, et valmistuda pühapäevaseks üldfüüsiliseks testiks. Päev jätkus käsu planeerimisega, kus eelnevalt toimus reke. Ajaplaneerimisest selgus, et peame kohe liikuma hakkama, kuna aeg hakkas pigistama, et lõunaks tagasi jõuda. Väljaliikumise ajaks anti 10 minutit. Varustus selga, veepudel ja snäkk kaasa ning võisime alustada liikumist.

Maastikul tuli liikuda taktikalise täpsusega ning metsas kasutasime kõiki sõdurioskusi – käemärkidest erinevate protseduurideni. Õnneks oli ilmataat meie poolt ning eelnevad nädalad olid vihmavabad, mis võimaldas rekke teha kuiva jalaga. Kirna on tuntud kui niiske, vesine, soine ning kraavine maastik, mis ei ole sõdurile just meeltmööda, kuid seekord oli ilm soodne ning saime teekonna edukalt läbida kuiva jalaga.

Kohtusime karuga! Liikusime kruusateel malelauas, vahed 20 meetrit, jälgides omi suundi ning äkki kuulsin eest „pzzz.“ Sel hetkel märkasime, et karuema oli oma pojaga hommikusel jalutuskäigul käinud. Karujäljed olid suured ning see tekitas veidi kõhedust. Panin oma jala karuema käpa jälje kõrvale ning see oli suur. Poja käpajäljed olid veidi väiksemad, kuid samuti märkimisväärsed. See kogemus tõi meie metsas olemisele veidi rohkem tõsidust ning pani meid jälgima metsaelu veelgi tähelepanelikumalt. Terveks nädalavahetuseks pakkus teema palju jutuainet ning AI abiga tehti meie kursuslaste pilt, kus meie mehed ja karud on koos.

Pärast lõunat alustasime meeskonnaga käsu koostamist. Kuna paljud õppurid ei olnud varem käske koostanud, otsustasime esmalt teha seda koos, et õppida ja näha, kuidas käsud võiksid välja näha ning millistele kriteeriumitele need peaksid vastama. Osad meeskonnaliikmed tahtsid ise käske koostada, sest neil oli kogemusi ning soovisid näha, kas nende töö vastab nõuetele. Laupäeval andsid kolm julget õppurit käsu ning saime positiivset tagasisidet, tuli teha väikesi korrektuure ning anti edaspidiseks näpunäiteid, et käsk saaks suurepärane. Laupäeva õhtu lõpetasime mõnusas Kirna saunas.

Pühapäeva hommikul aknast välja vaadates selgus, et maha oli tulnud korralik valge lumevaip – tundsin veits kergendust, et autorehve veel suvekate vahele välja ei vahetanud.

Hommikvõimlemist ei toimunud, sest oli üldfüüsilise testi tegemise päev. Peale hommikusööki, mis meile unustati serveerida, toimus teadmiste kontroll, et vaadata, kas e-õppeportaalis ILIAS on teemad läbitud ja mis on meelde jäänud. Testi järel valmistusime ÜHTiks ning pärast füüsilist pingutust puhastasime toad ning suundusime kodu poole.

Suured tänud instruktoritele vahva õppe korraldamise eest! Aga köögimeeskonnale tahaks meelde tuletada, et õige arvestusega energiavajadus on meestele väga oluline.

Tekst ja fotod: Vika Zieds, kursuse õppur