Kaitseliidu kool tegutseb alates 2001. aastast ja tegeleb peamiselt Kaitseliidu vabatahtlikele ja teenistujatele juhtimise ning koolitamise alase pädevuse andmisega. Kool asub Rapla vallas Alu mõisas alates 2002. aasta detsembrist ja selle ülesehitamisel on olnud oluline roll Taani Kodukaitsel. Taani Kodukaitse Akadeemia koolitas Kaitseliidu töötajaid mitmetel erinevatel teemadel ning valmistas neid ette oma teadmiste edasiandmiseks Eestis. Suureks abiks olid taanlased ka väljaõppeks vajalike vahendite soetamisel ja kursuste ülesehitamisel.
Kaitseliidu kool on mitteformaalne täiskasvanute haridusasutus, mis tegutseb Kaitseliidu täiendõppekeskusena. Koolis on kaks õppesuunda: sõjaväelise juhtimise õppesuund ja inimvara arendamise õppesuund.
Foto: Mehis Oidsalu
Foto: Kaitseliidu kool
Sõjaväelise juhtimise kursused hõlmavad erinevaid taseme- ja täiendõppekursusi toetades Kaitseväe ja Kaitseliidu vajadusi maakaitse ülesannete täitmisel.
Erinevus Kaitseväe sarnastest kursustest on see, et koolituste rõhuasetus on maakaitsel ja väljaõpe toimub reeglina nädalalõppudel.
Tulenevalt muutunud olukorrast on kooli kursustele lisandunud mehitamata õhusõidukite (MÕS) alane väljaõpe. Kaitseliidu kool on MÕS instruktorite väljaõppe läbiviija nii Kaitseliidus kui Kaitseväes.
Inimvara arendamise õppesuuna kursused toetavad kõigi Kaitseliidu vabatahtlike juhtide isiksuslikku arengut – annavad üldisi juhtimisoskusi ning valmistavad instruktoreid ette koolitamiseks. Lisaks kujundavad need kursused suhtumist ja väärtushinnanguid ning arendavad ühtset organisatsioonikultuuri.
Lisaks õppesuundadele tegutseb Kaitseliidu koolis teadmus- ja arendusjaoskond, mille põhiülesanneteks on väljaõppealase teabe kogumineja jagamine Kaitseliidus. Jaoskond tegeleb igapäevaselt õppevara ja digiõppe arendamisega, õppekavade koostamise toetamisega ning osaleb arendusprojektides.
Foto: Taive Saar
Kaitseliidu kooli missioon on anda laiapindset, kõrgetasemelist juhtide ja instruktorite koolitust Kaitseliidus, et sõja korral tagada oskuslik vastupanu ja Eesti riigi püsima jäämine.
Olla parim juhtide ning instruktorite sõjalise ja mittesõjalise väljaõppe täiendkoolitaja.
Iga kool peab olema eesrinnas uudsete lahenduste ja tehnikatega. Selleks on vaja erinevaid vahendeid katsetada ja edasi arendada. See kõik maksab paraku raha. Suhteliselt konservatiivse eelarve piires pole paraku võimalik kõike arenguks vajalikku riigi rahade eest soetada ja teha.
Kui tunned, et Kaitseliidu paremaks arendamine läbi uuenduslike vahendite ja lähenemiste on oluline, siis oled oodatud panustama. Iga toetussumma on teretulnud. Garanteerime, et kõik annetatud eurod leiavad parima kasutuse.Toetust saab kanda:
Kaitseliit
EE461010022002422007
Viitenumber: 62020100180
Selgitus: Toetus Kaitseliidu kool
või sisenedes KL e-poest ja valides rippmenüüst Kaitseliidu kool
Allo in Kirchspiel Rappel, Harrien
Alu mõisast (saksa k Allo) pärinevad esmateated 1409. aastast. Mõis oli arvatavasti juba keskajal kivihoonestusega. 17. sajandil kuulus mõis von Uexküllidele ja von Wrangellidele. Põhjasõja järgselt vahetas ta palju omanikke, ta on olnud nii von Rosenite, von Bistramite kui ka von Tiesenhausenite suguvõsade valduses.
1858. aastal omandas Alu mõisa naabermõisa Sikeldi omanik Otto von Lilienfeld. Ta lasi lammutada vanemad arhailiste keldritega hooned ning hakkas rajama uut peahoonet.
1862. aastal alustati ehitustöid Narva Kreenholmi arhitekti Paul Friedrich Wilhelm Alishi juhtimisel, hoone valmis 1875. aastal lõplikult aga Friedrich Modi projekti järgi.
Tulemuseks oli Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.
Rudolf von Lilienfeldilt 1919 võõrandatud mõisahoones asus aastatel 1920 – 1930 kool, peale teist maailmasõda oli ta Eesti Põllumajandustehnika omanduses. 1999. aastal omandas mõisahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse. Seoses sellega restaureeriti mõisahoone 2000. aastate algul.
Peahoone juures asub maaliline park koos tiigiga. Kõrvalhooneid on säilinud vähe, vaatamisväärseim on neogooti stiilis ait. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.
Tekst ja pildid pärinevad portaalist “Eesti mõisad”. Vaata siit.
Vaata pilte ajaloost, Alu mõisa renoveerimisest ja Kaitseliidu koolist: LINK
