PSOK 25/26 esimese nädalavahetuse muljed

Selleks, et kõik ära rääkida nii, nagu asi tegelikult oli, pean ütlema, et mingeid erilisi illusioone ei olnud, kuna olen selle teemaga natuke kokku puutunud ja teadsin Kaitseliidu kooli tugevat taset. Ehk siis kursus vastab ootustele – intensiivne ja pädev.

Kokku kogunes võrdlemisi kirju seltskond – insenere, õpetajaid, kirurg, Riigikogu liige, rida ettevõtjaid. Kui esimene õhtu oldi natuke kammitsetud, siis teise päeva grupitööd panid mehed omavahel intensiivselt suhtlema. Igatahes esimese nädalavahetuse põhjal julgen väita, et tegu on ärksa vaimu ja motiveeritud seltskonnaga.

Väga eestlaslikult lähenes meie grupp kodutööle (teiste kohta ei oska midagi öelda, ei olnud aega neid vaadata). Laupäeva õhtul põrnitseti esmalt tükk aega tühja pilguga vaheldumisi ülesannet ja saadaolevaid materjale, siis hakati seda vaikselt osaülesanneteks jaotama ning igaüks pusis oma tükikese kallal. Seejärel juba vaadati asi kollektiivselt üle ja sisestati ühte esitlusse. Lõpuks jõuti nii kaugele, et mängiti kogu esitlus läbi. Nagu ikka – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.

Läbiviijate kohta on mul endal küll ainult kiidusõnu öelda. Erilise tähelepanu pälvis kahtlemata kolonel Väli oma „kastist välja“ mõtlema sundiva esinemisega. Tema jutt viis mu mõttele, et iga vähegi pikem kursus võiks mõne sellise loenguga alata. Kindral Tamme esinemine avardas kahtlemata nii mõnegi mehe arusaamist riigikaitse probleemidest, muredest ja rõõmudest.

Laupäeva ja pühapäeva sisuliselt sissejuhatavad loengud mulle endale midagi rabavalt uut ei andnud, kuid nihutasid aastate jooksul mõnevõrra sassi läinud mosaiigi killukesed kenasti oma kohtadele tagasi, mis kahtlemata lihtsustab edasist tööd kursusel.

Summa summarum – väga kasulikud ja sisukad päevad olid. Ahjaa, mis sõduri jaoks, sõltumata auastmest, on ülioluline – Alu söökla suurepärane tase pole pikkade aastate jooksul, mis ma seal käinud ei ole, mitte grammigi langenud.   

Esimese nädalavahetuse muljed pani kirja õppur Arvi Asi