KINNITATUD
Kaitseliidu ülema 13.04.2023
käskkirjaga nr K-0-13/23/11948U
„Kooli põhimääruse ja
õppekorralduse eeskirja kinnitamine.
Käskkirja kehtetuks tunnistamine“

1. ÜLDSÄTTED
Õppekorralduse eeskiri (edaspidi eeskiri) on Kaitseliidu kooli (edaspidi kool) õppetöö
korraldust reguleeriv põhidokument, millega sätestatakse õppetöö korralduse üldised alused
ning põhimõtted, samuti õppetööd puudutavad üldreeglid kõigile õppetöö osapooltele.
Dokumendi eesmärk on tagada kooli õppetegevuse kvaliteetne, tõrgeteta, eesmärgipärane ja
seaduslik toimimine. Kõigile õppetöö osapooltele on eeskirja järgimine kohustuslik.
Kooli õppekorraldusega seotud infot hallatakse Kaitseliidu siseveebis ja kooli veebilehel.
2. ÕPPEVORMID JA ÕPPETÖÖ OSAPOOLED
2.1. Õppevormid ja viisid
Koolis kasutatavad peamised õppetöö vormid on lähiõpe ja iseseisev õpe. Lisaks nimetatud
kahele õppevormile võib õppetöö toimuda ka kaugõppes (distantsõppes). Olenevalt kursuse
eripärast võib kursus toimuda kombineeritult erinevates õppevormides. Kursustel kasutatakse
vastavalt vajadusele osaliselt või täielikult e-õppekeskkonda ja/või digiõpet.
2.1.1. Lähiõpe
Lähiõppes toimub õppetöö füüsiliselt ühises ruumis (sh maastikul).
2.1.2. Iseseisev õpe
Iseseisev õpe on lähi- või kaugõppega seotud iseseisev õppetegevus, mille käigus õppur saab
vabalt valitud ajal tutvuda õppematerjalidega või lahendada etteantud ülesandeid.
2.1.3. Digiõpe
Digiõpe on digivahendite abil tõhustatud õppimise viis, mida võib kasutada mis tahes
õppevormis. Digiõppe peamine läbiviimise koht on e-õppekeskkond ILIAS.
2.1.4. Praktika
Praktika on õppekava osa, mille ajal õppur teeb struktuuriüksuses/töökeskkonnas juhendaja
juhendamisel õpieesmärkidega praktilist tööd.
Praktika sooritamisel kinnistatakse erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi ning kujundatakse
väärtushinnanguid ja hoiakuid.
Praktika korraldust reguleerib õppekava.
2.2. Õppetöö osapooled
Õppetöö osapooled on kooli töötajad, kursuse ülem, instruktor(id) ja teised koolitajad ning
õppurid.
2.2.1. Kursuse ülem
Kursuse läbiviimiseks määrab kooli pealik käskkirjaga kursuse ülema. Kursuse ülem on
Kaitseliidu töötaja või vastava kvalifikatsiooniga mittekoosseisuline instruktor.
Kursuse ülem kontrollib kursuslaste vastavust kursusele kehtestatud eeldusnõuetele, teeb
ettepaneku kursuslaste määramiseks kursusele, vastutab kursuse ettevalmistuse,
administreerimise, instruktoritega komplekteerimise, läbiviimise, hindamise ja tagasiside
kogumise eest. Samuti on kursuse ülema ülesanne kursuse õppemetoodika ja sisu pidev
hindamine ning vajadusel õppekava muutmise ettepanekute tegemine. Kursuse ülem koostab
lõppenud kursuse kohta kokkuvõtte.
Kursuse ülem kontrollib instruktorite ja abiinstruktorite vastavust kursuse läbiviijatele
kehtestatud koolituse ja õpetamise pädevustele.
2.2.2. Instruktor ja abiinstruktor
Instruktor on koolitamispädevuse ja vastava erialase ettevalmistusega isik, kes on kooli pealiku
käskkirjaga määratud kursusel koolitama.
Abiinstruktor on isik, kes on kooli pealiku käskkirjaga määratud toetama kursuse läbiviimist.
Instruktorite ja abiinstruktoritena rakendab kool õppetöö läbiviimiseks nii Kaitseliidu töötajaid
kui mittekoosseisulisi vastava pädevusega isikuid.
Instruktor vastutab talle antud õpetamisülesannete metoodiliselt pädeva, sisuliselt asjakohase
ja tulemusliku läbiviimise eest. Instruktor kujundab õppimist ja arengut toetava õpikeskkonna
arvestades õppurite võimekust. Arendab sihipäraselt oma teadmisi ja oskusi. Nõuded
instruktorile on kajastatud õppekavas. Instruktor on märgitud vastutava läbiviijana tunniplaani
vastava teema juures.
Mittekoosseisulise instruktori või abiinstruktorina töötamiseks või teenuse osutamiseks võib
kooli pealik Kaitseliidus kehtestatud korra alusel sõlmida isikuga vastava lepingu.
2.2.3. Õppur
Õppur on kooli pealiku käskkirjaga kursusele õppima määratud isik.
Õppur määratakse käskkirjaga kursusele osalema Kaitseliidu struktuuriüksuse või
koostööpartneri ettepaneku alusel ja peale õppekavas kehtestatud eeldusnõuetele vastavuse
kontrolli kooli poolt. Eeldusnõuetele mittevastavaid õppurite kandidaate kursusele ei määrata.
2.2.4. Vabakuulaja
Kooli pealik võib lubada kursustele vabakuulajaid, võttes arvesse kursuse ülema seisukohta.
Vabakuulaja ei osale kursusel formaalselt ja talle ei väljastata tunnistusi. Vabakuulaja
osalemisega seotud kulud kannab lähetaja või vabakuulaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
3. ÕPPEKAVAD, AINEKAVAD JA TUNNIPLAAN
3.1. Õppekava
Õppekava on Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud kursuste läbiviimise alusdokument, mis
määrab kindlaks eesmärgi, taotletava pädevuse, oodatavad õpiväljundid, ainete ja/või
teemade loetelu ning mahu, õppekavale asumise eeldusnõuded, läbiviijale esitatavad nõuded,
läbiviimise tingimused ja korra ning kontrolli ja hindamise korra.
Õppekava ajakohasuse ja muutmise ettepanekute eest vastutab vastava kursuse ülem.
Õppekavad avalikustatakse kooli veebilehel https://www.kaitseliidukool.ee/.
3.2. Ainekava
Õppekava koosneb ühest või mitmest ainekavast. Ainekava on täpne plaan, kuidas saavutada
õppekavas määratletud alaeesmärk.
3.3. Tunniplaan
Tunniplaaniga määratakse nädalas päevade ja tundide kaupa õppeainete jaotus ning nende
läbiviijad ja läbiviimiskohad. Tunniplaani koostab kursuse ülem ja kinnitab kooli pealik.
4. ÕPPETÖÖ KORRALDAMINE
4.1. Õppetöö alused
Kool lähtub õppetöö korraldamisel Kaitseliidu vajadustest ja selleks eraldatud vahenditest,
samuti Kaitseliidus ja Kaitseväes kehtivatest doktriinidest ning väljaõpet korraldavatest
õigusaktidest.
Õppetöö korraldamisel lähtutakse õppuri individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast,
õpioskusi, loovust ning ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest.
4.2. Koolitustellimus
Kalendriaastas läbiviidavate kursuste valiku ja mahu kehtestab Kaitseliidu ülem kooli
ettepanekul. Kool koostab ettepaneku struktuuriüksuste vajadustest ja kooli võimalustest
lähtuvalt, kooskõlastades selle Kaitseliidu peastaabiga.
Teiste struktuuriüksuste ja koostööpartnerite vajadustest, kooli võimalustest ja sõlmitud
kokkulepetest lähtuvalt võib kool korraldada ja läbi viia täiendavaid koolitusi. Täiendavate
koolituste kulud katab reeglina tellija, kui ei lepita kokku teisiti.
4.3. Väljaõppeplaan
Koolis viiakse kursused läbi vastavalt iga kalendriaasta kohta koostatud väljaõppeplaanile
(kalenderplaan).
4.4. Kursustele esitamine ja vastuvõtmine
Informatsioon kursuste toimumise kohta avalikustatakse kooli veebilehel.
Struktuuriüksustele saadetakse ringkiri koos registreerimislehega Kaitseliidu
dokumendihaldussüsteemis.
Reeglina toimub kursustele registreerimine läbi struktuuriüksuse personalispetsialisti.
Struktuuriüksused on vastutavad nõuetele vastavate kursuse kandidaatide õigeaegse
esitamise eest.
Kool võib korraldada kursusele esitatud õppurikandidaatidele vastuvõtukatsed.
Vastuvõtukatsed korraldab ja viib läbi kooli pealiku käskkirjaga moodustatud komisjon.
Vastuvõtu otsus tehakse moodustunud pingerea alusel.
Olenevalt kursuse eripärast võib kursusele kutsumine erandkorras toimuda ka teenistuslikust
vajadusest tuleneva suunatud pakkumisega.
4.5. Õppekava läbimine
Õppekava läbimine on õppekava õpiväljundite (standardite) omandamine õppekavas ette
nähtud mahus ja viisil.
Õppuril on õigus ja kohustus täita õppekava, mille järgi ta on õppima asunud.
Õppekava täismahus läbimisel kannab kool õppekavas määratud aja vastavasse andmebaasi.
Õppekava osalise läbimise aja kannab vastavasse andmebaasi õppuri struktuuriüksus.
4.6. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
Varasemaid õpinguid ja töökogemust võib arvestada kooli kursustel vastuvõtutingimuste
täitmiseks ja/või õppekava täitmisel varem sooritatud õppeaine(te) ülekandmiseks otsustab
kooli pealik kursuse ülema ettepanekul. Kooli pealik võib vastavuse hindamiseks moodustada
komisjoni.
4.7. Õppuri väljaarvamine kursuselt enne kursuse lõppu
Õppur arvatakse kursuselt välja õppekavas seatud nõuetele mittevastavuse ja koolis
kehtestatud reeglite, sh kooli hea tava, rikkumise tõttu või omal soovil kursuseülema või
komisjoni ettepanekul kooli pealiku käskkirjaga.
5. HINDAMINE JA LÕPPDOKUMENDID
5.1. Hindamine
Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õppurile õpiväljundite (standardite)
saavutamise kohta hinnang. Õpiväljundite hindamine kirjeldatakse õppekavas ja ainekavades.
5.2. Kursuse lõpetamise dokumendid
Kursuse läbinule väljastab kool tunnistuse kursuse ülema ettepanekul. Tunnistusele kantakse
õppuri nimi, isikukood, struktuuriüksus/ametkond, kursuse nimetus ja läbimise aeg, õppekava
kinnitamise käskkirja kuupäev ja number. Vastavalt õppekavale antakse koos tunnistusega
lisa, milles kirjeldatakse läbitud õppeainete/teemade loetelu ja mahud ning hinnang õppuri
sooritusele.
Tunnistuse allkirjastavad kooli pealik ja kursuse ülem.
Kui õppur ei ole kursust täies mahus ja/või positiivse hinnanguga läbinud, loetakse kursus
mittelõpetatuks ja kool väljastab õppurile tõendi kursusel osalemise kohta.
5.3. Kursuse lõpetamine kiitusega
Kursuseülema ettepanekul võib õpiväljundite (standardite) olulise ületamise ja väljapaistva
käitumise korral väljastada õppurile tunnistuse kiitusega.
6. ÕPPETÖÖ OSAPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Õppekorralduslike otsustega mittenõustumisel on õppuril õigus pöörduda kooli pealiku poole
kirjaliku avaldusega. Avalduse menetlemiseks on pealikul õigus moodustada komisjon ning
kaasata spetsialiste.
Õppetöös osalejad on õppe ajal õppetööga seotud küsimustes kursuse ülema alluvuses,
sõltumata nende auastmest või alalisest ametikohast Kaitseliidus, kaitseväes või muudes
asutustes. Õppetöö osapooled on kohustatud järgima kursuse ülema juhiseid, käesolevat
eeskirja ja teisi koolis kehtestatud reegleid.
KOOLI HEA TAVA
1. Õppetöö osapooled järgivad head akadeemilist tava, olles ausa ja õiglase käitumisega
üksteisele eeskujuks. Kui õppur märkab akadeemilist petturlust, siis hea tava on teavitada
sellest kooli.
2. Vääritu käitumine on akadeemiline petturlus, üldtunnustatud käitumisnormide vastu olulisel
määral eksimine ja valetamine.
3. Akadeemiline petturlus on:
3.1. õpiväljundite hindamisel sellise materjali või abi kasutamine, mida läbiviija ei ole
sõnaselgelt lubanud;
3.2. lubamatu abi küsimine ja tarvitamine, näiteks etteütlemine, mahakirjutamine,
individuaalsel hindamisel kaaslase abi tarvitamine;
3.3. kellegi teise töö esitamine oma nime all või selle osade tahtlik kasutamine
nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
3.4. iseenda töö uuesti esitamine samas või teises õppeaines, välja arvatud juhul, kui
läbiviija on seda lubanud.
4. Vääritu käitumine on nii õppurite kui instruktorite poolt kooli sisekorra eeskirja ja üldiselt
tunnustatud käitumisnormide oluline rikkumine, nagu alandav kohtlemine, põhjendamatu
ropendamine või mentaalne ja füüsiline vägivald.
5. Akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise kahtlusega juhtumite menetlemiseks
moodustab kooli pealik komisjoni, kuhu kuuluvad väljaõppepealik, kooli veebel ja vastava
kursuse ülem.
6. Akadeemilise petturluse või vääritu käitumise avastanud isikul on kohustus kanda juhtumist
ette kursuse ülemale.
7. Komisjon teavitab kahtlustatavat korrarikkujat menetlusest, esitab talle ülevaate komisjonile
teadaolevatest asjaoludest ning küsib temalt juhtumi kohta selgituse.
8. Akadeemilise petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastamisel teeb komisjon kooli pealikule
ettepaneku:
8.1. õppuri kursuselt väljaarvamiseks koos põhjuse märkimisega käskkirjas;
8.2. kooli koosseisulise läbiviija rikkumise korral alustada distsiplinaarmenetlust;
8.3. koolivälise läbiviija rikkumise korral isiku kursuselt eemaldamiseks ja/või tema õiguse
tühistamiseks kooli kursustel koolitada.
9. Ettepanekus esitatakse põhjendused, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes komisjon
akadeemilise petturluse või vääritu teo tuvastas ning millistel kaalutlustel otsustati ettepanek
teha. Komisjoni ettepaneku põhjal teeb kooli pealik otsuse. Kui pealik ei nõustu komisjoni
seisukohaga, võib ta suunata juhtumi täiendavaks uurimiseks komisjonile tagasi