Jürgen Paat: Kui oled valmis, siis tee ära!

Jürgen Paat: „Ma teen praegu pioneerirühma rühmaülema erialakursust ja rühmajuhtkonna kursust ja need jooksevad mul paralleelselt. Üks algas novembrist ja teine jaanuarikuust. Mõlemad on erinevad, aga samas viivad sama sihini, rühmaülema väljaõppeni. Ühel kursusel on kaheksa moodulit ja teisel viis moodulit. Lõpuhindamiseks on KOTKALEND, kus saab kõik oma teadmised proovile panna.“

Kõige raskemad hetked?

„Ausalt öeldes ei ole neid olnud. Kui motivatsioon on olemas, siis lihtsalt teed. Kursusel on olnud väsimust, pikki päevi ja pinget, aga ma ei ole kordagi mõelnud, et miks ma siin olen. Pigem vastupidi; iga uus ülesanne annab energiat juurde.

Tean vaid üht: kui tahad midagi teha, tee seda nii, et silm särab. Kui silm enam ei sära, siis ei ole mõtet jätkata. See mõte ongi mind kogu tee saatnud. Kõige rohkem naudin taktikalisi otsustusmänge. Seal pannakse meid instruktoritega vastamisi, kas suudad teda üle mängida või mängitakse sind kohe paari käiguga üle. See on närvikõdi ja adrenaliin, mis paneb proovile nii teadmised kui ka intuitsiooni.“

Kas saad siit kursuselt omandatud teadmisi rakendada ka tsiviilelus ja võibolla isegi tööalaselt?

„Pioneerivaldkond on mulle eriti lähedane just seetõttu, et minu tsiviilitöö on ehituses. Olen aastaid tegelenud betooni ja betoonelementidega ja tihti avastan end mõtlemas – see on ju täpselt samamoodi nagu ehituses! See paralleel on üllatav ja samas loogiline, mõlemad valdkonnad nõuavad süsteemsust, täpsust ja loovust. Kursus toetab minu tsiviilitööd ja tsiviilitöö toetab kursust.

Praeguse seisuga olen pioneerirühma ülem ilma tärnideta. Loodetavasti veebruaris saan needki peale. Aga kõige tähtsam – mul on diplom ja kvalifikatsioon, mis kinnitab, et suudan oma üksust juhtida.“

Kuidas leiad aja kõige selle jaoks, kui sul on pere ja täiskohaga töö?

„See ei ole lihtne tee. Mul on pere, töö ja kohustused. Aga kui on tahe, siis leiab ka aja. Mul on väga toetav perekond, toetav tööandja ja paindlik graafik, tänu millele olen saanud oma kohustused ja kursuse ühendada.“

Kuidas on kursuse üldine meeleolu ja motivatsioon?

„Kursuse meeleolu on olnud ühtne ja energiline, kõik ootavad, et lõpuni jõuda. See on raske, aga samas annab tohutult palju juurde. Ma ütleksin igale kahtlejale: kindlasti tulge! Te ei saa mitte ainult uusi teadmisi, vaid kinnitust ka sellele, mida juba oskate. Eestis on ohvitsere väga vaja, meid on liiga vähe.“

Mida on eelkõige sinu jaoks see kursus andnud?

„Minu jaoks oli see kursus loomulik samm. Ametikoht eeldas seda, aga see on andnud mulle palju enamat kui lihtsalt diplomi. See on andnud uusi tööriistu juhtimiseks. Iga kursus lisab midagi juurde ja mida rohkem tööriistu sul on, seda paremad on sinu otsused ja intuitsioon.“

Mida sa soovitad nendele kes kaaluvad kursusele kandideerimist?

„Tulevastele õppuritele ütleksin vaid ühe asja: kui oled valmis, siis tee ära. Kursus on nõudlik, aga see annab vastu kordades rohkem. Ja kui sul silm särab, siis ei ole ühtki põhjust pooleli jätta.“

Rühmaülema pioneerieriala kursuse õppurit Jürgen Paati küsitles Liisi Puhk

Pildistas Silver Jaanson