Möödunud nädalavahetusel hõivasid Piirsalu raketibaasi vastase paramilitaarsed meeskonnad, kes valmistasid ette alasid, et võtta vastu õhudessant. Ilmselt oleks viimane neil ka õnnestunud, kui samal ajal poleks toimunud seal piirkonnas Kaitseliidu Kooli Põhja piirkonna nooremallohvitseride kursust. 

27 vere… khm… teadmistejanulist noort kursuslast, silmad peas põlemas, olid just saanud instruktaaži sellest, mis on reid ning kuidas seda paremini korralda. Eelmisel õppenädalavahetusel drillitud maastikuluure ehk reke andis kursantidele selgema ülevaate ning tervikpildi sellest, kuidas vastase elu kibedaks teha. Oleks viimased vaid teadnud, mis neid lähipäevil hakkab ees ootama…

Saabunud hommik tõotas adrenaliinirohket päeva, sest instruktoritelt tuli info, et Piirsalu raketibaasi territooriumil on nähtud vastast. Tõttöelda oli viimane üsna rumal, sest andis oma olekust alatasa märku kord kõval häälel mölisedes, kord aknad-lahti-tümps-põhjas autoga liikudes. Siiski teavad tulevased jaoülemad juba praegu, et vastast ei maksa alahinnata ning just seetõttu ei lase nad rihma lõdvaks ja on alati valmis täitma neile püstitatud ülesandeid täie pühendumusega.

Saabunud info põhjal andis rühmaülem jagudele kiired käsud valmistada ette reid objektidele Pronks, Hõbe ja Kuld eesmärgiga hävitada vastase õhudessant. Ja siis algas sagin. Samal ajal, kui tulevased jaoülemad planeerisid reide nii, et pea suitses, olid ka jaoliikmetel käed-jalad tööd täis: mõned tegid maastikumudelit, teised pidasid vahti, kolmandad hoolitsesid selle eest, et reidi alguseks oleks igal jaoliikmel olemas kõik vajalik. Peagi oli jaoülematel küpsenud valmis plaan, kuidas vastast alistada. 

Reidid, mida objektidele Kuld, Hõbe ja Pronks tehti, olid edukad – hävitati kahes esimeses kohas olnud vastane. Kuigi objektil Pronks resideerunud vastaste võitleja suutis ühe jao liikmed üle kavaldada ning surnut teeselda, ei taha ta ilmselt veel niipea meie kursuslastega tüli norima tulla.

Vägisi jääb mulje, et kui kursandid ka edaspidi oma õpinguid tõsiselt võtavad, on Eesti tulevik kaitstud.

Tekst ja fotod: Kristina Kukk