Pataljoni staabiohvitseridel kaheksa õppenädalavahetust tehtud

Mai esimestel päevadel toimus Pataljoni staabiohvitseride kursusel juba kaheksas õppenädalavahetus. Võib öelda, et on jäänud koera saba viimane ots.

Sellel nädalavahetusel üritati siis meeskonda paigutada reaalsusele lähedasse olukorda – üks osa grupist juhtis LaKe-s käimasolevat operatsiooni, teine osa pusis osakäsu põhjal uut operatsiooni ette valmistada.

Mis ma öelda oskan? Paljudel meestel oli kerge närv sees enne LaKe-sse minekut – enamikul ju puudus taoline kogemus. Harjutuse korraldajad olid aga arvestanud, et tegu on algajatega ning mingeid üle mõistuse keerulisi olukordi ei loodud ja tempo oli vägagi inimsõbralik. Ridade autori kogemus pärineb ajast, kui sõna KOLT ei teadnud keegi ja kogu pataljoni staabi peale oli vist kolm arvutit, millest LaKe-sse ei jätkunud ühtegi – töövahenditeks olid paberkaart, kiled, vildikad, raadiojaam ja välitelefon. See-eest aga keerasid läbiviijad kohe alguses korraliku tempo peale. Meenub olukord, kus LaKe kahe mehega püüdis manageerida kahte üsna keerulist situatsiooni ja samas hakati meile agressiivses vormis edastama täiesti mõttetut infot, millel puudus igasugune seos olukorraga. Ise näen ideaalis üleminekuvarianti – esimene poolteist-kaks tundi rahulikus tempos sisseelamist, seejärel paus ning näiteks poole päeva pärast või järgmisel päeval suurema koormusega vahetus LaKe-s. Paraku seab aga kursuse maht ja koolitajate hulk omad piirangud ja edasised kogemused tuleb saada juba oma üksustes.

Väga huvitav ja hariv oli esimene planeerimine KOLT keskkonnas. Paljud kirusid, et kile peal oleks asi ammu valmis, aga oldi ka nõus sellega, et kui omandada piisavalt kogemusi, on tegu väga efektiivse tööriistaga.

Suitsunurgas ja lõunalauas avaldas mõnigi mees kahetsust, et kursus juba läbi saab – tegu on väga hea meeskonnaga, mis on suutnud end kokku töötada ja kellega oleks rõõm edasi tegutseda, samuti ollakse seisukohal, et nii mõndagi asja tahaks enne põllule minekut natuke rohkem harjutada.

Ridade autoril on endal veider kahetine tunne – ühest küljest hakkab tekkima tunne, et selle meeskonnaga peaks staabitööga hakkama saama küll, samas ise küll ei tunne, et oleks valmis staabis töötama. Õppida on veel väga palju.

Muljed pani kirja õppur Arvi Asi